TEATER ALGAB ARMASTUSEST

Uuel loomingulisel hooajal räägib meie teater teiega armastusest. Selle heitlikkusest, kummalisusest, arusaamatustest, vigadest, õnnelikest leidudest. Selle süvaolemusest ja kingitustest silmadele. Sellest, et armastus teeb inimese elavaks ja otsusekindlaks, päästab ja tiivustab teda. Aga ka sellest, et armastus viib kiusatusse ja võib hukutada. Me räägime kõige lüürilisemast armastusest, ohvrimeelsest armastusest kunsti, tõe, õigluse, oma kutsumuse vastu. Me räägime maailmast, mis on hingestatud ja armastuse värvi – ja seetõttu imekaunis!

Meie avaetenduseks on 5. septembril Jevgeni Švartsi „Alasti kuningas“, näidend, mis õpetab armastuse eest võitlema; ei laps, ei täiskasvanu ega vanainimene saa olla ilma õrnuse ja tähelepanuta, ilma hoole ja helluseta ning Švartsi tark, lõbus ja peenetundeline muinasjutt õpetab just oskust armastada, oskust anda oma soojust ja kulutada seda jäägitult. Ja veel – võidelda oma armastuse eest ja tingimata võita. Lavastaja Milla Petrovitš (Ljudmilla Manonina).

Silmapaistava poola näitekirjaniku Marek Modzelewski draamat „Kroonimine“ võib vaadelda kui tavalist perekonnalugu, kus peategelane – nagu suurem osa publikust saalis, nagu suurem osa eurooplastest – on ilma jäänud isa toest. Need, kellel on vedanud, teavad: see tugi ilmneb ajuti pisikestes olmežestides, pilkudes, võib öelda, juhuslikes sõnades, aga kui selle taga on siirus ja vastutus, siis kujundavad need iseloomu ja saatust, püsivust ja kaitstust.

Samal ajal on juhuslike laste ja juhuslike vanemate teema, „isatuse“ teema selle filosoofilises, süvamõttes globaalne, maailma purustav teema. Me oleme osutunud juuretuteks inimesteks, aga ilma juurteta taimi lennutab tuul kõrbes mööda liiva, lubamata neil kusagil koduneda, andmata võimalust toituda armastusest. Me elame seaduste järgi, mida me ise ei tunnista, ehitame oma elu näidiste järgi, mis tunduvad meile eemaletõukavad. Me näitame üles kurjategijat otsiva  Oidipuse sihikindlust, et lõppude lõpuks jõuda järeldusele, et me ise oleme kõiges süüdi.

Kõige raskem teekond on teekond iseenda juurde. Seda detektiivirada pidi läheb ka dramaturg ja lavastaja Igor Lõssov, kes ise astub lavale Kuninga rollis. Tema enda saatuses pole olnud midagi, mis sarnaneks näidendi süžeele: tal olid tõelised suhted oma isaga, ta on üles kasvatanud kaks poega, kes on alati saanud toetuda isa õlale. Aga võib-olla just selle pärast teeb talle nii haiget „isatuse“ teema, see lõpmatu rida kadunud põlvkondi, kes ilmuvad eikuskilt ja kaovad eikuhugi, kuna ei saa jätkata oma isade tööd, vaid on sunnitud nendega pettumuses ja meeleheites suhted katkestama. Peaosas Viktor Marvin. Esietendus on 5. novembril.

Ostrovski „Viimane ohver“ on lõbus ja elujaatav lavastus, kuna kõik selle tegelased armastavad elu, on ülekeevalt vitaalsed, nad on valmis vahetama oma mõõdetud ja igava heaolu rõõmuplahvatuse vastu, eredate sündmuste vastu, mis panevad südame kiiremini põksuma… Lavastuse kallal töötab Vlad Troitski. Esietendus 23. novembril.

Jõuludeks ja aastavahetuseks oleme me lastele ja nende vanematele ette valmistanud topeltkingituse – lavastuse “Kuidas koer õnne otsis” sarjast „Võlukorvikese muinasjutud“ (Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia teatriosakonna üliõpilastega) ning Vene Teatri ja Art Club 15 koostööprojekti „Jõuluvana töökoda“. Nii etendusele kui mänguprojektis osalema võib tulla kogu perega, kõigil on lõbus ja huvitav. „Võlukorvikese muinasjuttude“ kunstiline juht on Igor Lõssov, lavastaja Dana Zagorskaja; „Jõuluvana töötoa“ projektijuht on Aleksandra Andrejuk.

Martin McDonaghi „Padjamees“ tungib sügavale loomingulise inimese sisemaailma. Näidend uurib aegruumi, milles kunst muutub elutõeks ja elu kunsti osaks, peeneimaid nüansse. Teos mõtiskleb loomingu üle, millele inimene ohverdab kõik ja allutab oma elu selle seadustele. Peaosas näidendi lavastaja Ivan Strelkin. Esietendus toimub jaanuaris 2016.

Märtsis on lavale oodata kuulsa poola näitekirjaniku Stanisław Witkiewiczi näidendit „Väikeses häärberis“ Peeter Raudsepa lavastuses. Mais toob Sergei Fedotov lavale Mihhail Bulgakovi sädemeid pilduva „Zoika korteri“. Ja muidugi näete Igor Lõssovi ja Ivan Strelkini uusi töid.

Kindlasti teeme ka Suveprojekti. Itaalia lavastaja Alessio Bergamo alustab tööd Pirandello „Mägede hiiglastega“ – sellega avame 69 hooaja.

http://veneteater.ee/wp-content/uploads/2015/11/poster_mehhaaniline_klaver.jpg
Powered by Genius