Vene teatri direktor Margus Allikmaa õnnitleb kolleege ja vaatajaid Vene teatri juubeli puhul

Austatud vaatajad, kallid kolleegid!

Ma ei taha kuidagi teeselda, et ma tean kuidas teha teatrit ja tõsiasi on ka see, et mitte keegi ei mõista teatrit lõpuni. Isegi mitte need inimesed, kes on lavalaudadel halliks läinud, ei vanimadki teatrijuhid, ammugi siis kriitikud.

Püha jumal, kui dramaturg võiks ette teada, et tükil on minekut! Kui teatrijuht suudaks ette näha, et tükk teeb hea kassa! Kui näitlejal oleks eelnevalt mõni märk, et ta oma osa välja mängib!

Siis, vot siis võiks teha teatrit niisama rahumeeli ja ausalt, nagu tehakse toole-laudu või keedetakse suppi.

Kuid teater on kunst nagu sõjapidamine ja nagu õnnemäng ruletil, ükski hing ei oska aimata, kuidas asi välja kukub. Näitemäng ei sünni mingi plaani täitmise tulemusel, vaid loendamatute ja ootamatute takistuste lakkamatu ületamise teel.

Umbes nii kirjutas tuntud tšehhi dramaturg ja kirjanik Karel Čapek 50 aastat tagasi.

Nii on see olnud läbi aegade. Iga teatridirektor peab lakkamatut võitlust selle nimel, et see, mida kirjutas Čapek 50 aastat tagasi, enam ei kehtiks. Mida väiksem on teatridirektori kogemus, seda suurema õhinaga tahab ta kõik teisiti teha.

Mina soovin ka, mitte kogemuse puudusest ja suure õhinaga, aga vastupidi, rahulikult ja tasapisi liikuda selles suunas, et siin majas, meie teatris oleks töörahu. Et iga inimene lavatöölisest, tislerist või õmblejast alates ja lõpetades inspitsientide, kunstnike ja näitlejatega, saaksid oma tööd teha naudinguga. Et päeva lõpus tunneks iga inimene rõõmu sellest, et töö tehtud, etendus sai antud, mitte ei ohkaks selle üle, et üks järjekordne päev, et üks järjekordne etendus jälle läbi sai.

Töörahu ja töörõõm on lahutamatud ja neid kaht asja tahan ma oma teatri inimestele soovida.

Ajalugu on vaja meenutada, meie teatri ajalugu ja ka seda mida kirjutas Čapek 50 aastat tagasi. Ajaloos on meie juured, aga kahjuks ei paku ajalugu lahendusi tänaseks ja veel vähem homseks. Et olla homme ja ülehomme tugev, on vaja pidevalt muutuda.

Soovin kõigile kolleegidele, Vene Teatri sõpradele ja meie olemasolevatele ning tulevastele külastajatele emotsionaalseid kohtumisi tulevasteks aastateks. Kui laval ja lava taga tunnevad inimesed rõõmu oma tööst  siis uskuge mind, selle tunnevad ära ka vaatajad ja lähevad peale etendust koju rõõmsal meel. Rõõmsate kohtumisteni Vene Teatris!

Powered by Genius